Wednesday, January 30, 2013

Piirissaare, 23. august 2008





Piirissaar on püsiasustusega Peipsi järve saar pindalaga  7,5 km². Sellestki katab suuremat osa võsaga kaetud märg soo, mille pind pole kohati meetritki Peipsi veetasemest kõrgemal. Vaid 55 hektarit saare kirdeosas on inimestele kasutamiseks ja elamiseks kõlblik ja siin paiknebki kogu asustus.
Saarel on kolm küla –  Piiri (vene keeles: Mežà), Tooni- (vene keeles: Toni) ja Saare (vene keeles: Želatšek) külad. Vallamaja, piirivalvekordon ja tehiskanali ääres asuv sadam paiknevad Tooni külas.  Piirissaare elanike rõhuv enamus on vene vanausulised, kes on sajandite vältel püüdnud eraldatusega säilitada oma eripärast kultuuri ja olmet nii palju, kui see on võimalik.
    Elanike põhitegevuseks on alati olnud kalapüük. Haritavail maalappidel kasvatatakse köögivilja, peamiselt sibulat. Kogu Piirissaar on tänapäeval loo­dus­kaitseala. Siin elab hulgaliselt kaitstavaid linnu- ja kahepaiksete liike. On ka terve rida taimeharuldusi.  Saarel asub tegutsev vanausuliste palvela Saare külas ja koguduse puudumise tõttu tühjana seisev apostlik-õigeusu kirik Tooni külas. Piiri külas asuvad ka saare kolm kalmistut, kaks vanausuliste, üks luteriusuliste oma.
       Kui 1920. aastal elas siin ligi 700 inimest, siis käesoleval ajal on neid rahvastikuregistri andmetel 100 inimese ringis, talvel elavad kohapeal neistki vaid pooled. Saar elustub vaid suviti.










Pea poole teest Peipsini võisime bussiaknast imetleda uduseid maastikke.

















           Taevased pilvemaastikud peegeldusid maaliliselt Peipsi pinnal.
















Laineis veikles kauneid värve ja mustreid.











 Kallas läheneb. Keskel kanal, mis viib meid saare sügavusse.

Kanali lõpus paistab sadam

Kaldas elab suur kaldapääsukeste koloonia.





















Sibul, sibul. Sibul iga õue peal.





















Vaheldusrikas ja meeldejääv retk.

No comments:

Post a Comment