Rabamatk räätsadel 31. jaanuar 2009

Sarjas "Seikle vabaks"

Ees on senikogematu - 15 kilomeetrit räätsadel laanes, rabal koprapaisudel jne.
 Aga me oleme valmis.

Meie juhiks ja õpetajaks, küütijaks ja kokaks on Argo.

Läbisime tema käe all ka ellujäämise
lühikursuse.

Meist jäid maha need õrnemad ja suuremad
jäljed.
Kui teised astusid rahulikult, tuli meil paiguti jooksusammul liikuda, 
sest oli nii palju, mida tahtsime pildile jäädvustada.

Suundume rabasaarele kunagise Aule talu paigale.

Rabalaukal. Siit võtsime veeproovi. Maitsesime.
Ei olnud paha.

Enne soosaarele jõudmist pidime läbima laaneriba, mille keskel üleujutatud lodu 
 vaikivate surnud puutüvedega.

Siin oli suuri metsanotsude poolt üles tuhnitud alasid ja
 põtrade kraabitud-kooritud puutüvesid.

Ü
R
A
S
K
I
T
E

mustrid.

Siin olid avarad kobraste valdused.

Siit koprapaisult räätsadel üle ukerdamine võttis aega.

Oleme rabasaarel. 
Siin saab matkaja tuulevarjugi vanas kõbitud saunas.. 
Siin süütasime tikuta lõkke, 
keetsime kisselli ja 
kinnitasime keha.

Loodus on siin puutumatu ja puhas.

Päike oli juba metsa taha vajumas ja meie poorasime nina bussi poole.

Ja taas laiub meie ees raba, päike silmapiirile lähenemas.

Päike loojunud , kuu siniselges taevas, kõik rahulolevad ja õnnelikud.

Piirissaare, 23. august 2008

Piirissaar on püsiasustusega Peipsi järve saar pindalaga  7,5 km². Sellestki katab suuremat osa võsaga kaetud märg soo, mille pind pole kohati meetritki Peipsi veetasemest kõrgemal. Vaid 55 hektarit saare kirdeosas on inimestele kasutamiseks ja elamiseks kõlblik ja siin paiknebki kogu asustus.

Saarel on kolm küla –  Piiri (vene keeles: Mežà), Tooni- (vene keeles: Toni) ja Saare (vene keeles: Želatšek) külad. Vallamaja, piirivalvekordon ja tehiskanali ääres asuv sadam paiknevad Tooni külas.  Piirissaare elanike rõhuv enamus on vene vanausulised, kes on sajandite vältel püüdnud eraldatusega säilitada oma eripärast kultuuri ja olmet nii palju, kui see on võimalik.
    Elanike põhitegevuseks on alati olnud kalapüük. Haritavail maalappidel kasvatatakse köögivilja, peamiselt sibulat. Kogu Piirissaar on tänapäeval loo­dus­kaitseala. Siin elab hulgaliselt kaitstavaid linnu- ja kahepaiksete liike. On ka terve rida taimeharuldusi.  Saarel asub tegutsev vanausuliste palvela Saare külas ja koguduse puudumise tõttu tühjana seisev apostlik-õigeusu kirik Tooni külas. Piiri külas asuvad ka saare kolm kalmistut, kaks vanausuliste, üks luteriusuliste oma.

       Kui 1920. aastal elas siin ligi 700 inimest, siis käesoleval ajal on neid rahvastikuregistri andmetel 100 inimese ringis, talvel elavad kohapeal neistki vaid pooled. Saar elustub vaid suviti.

Pea poole teest Peipsini võisime bussiaknast imetleda uduseid maastikke.

           Taevased pilvemaastikud peegeldusid maaliliselt Peipsi pinnal.

Laineis veikles kauneid värve ja mustreid.

 Kallas läheneb. Keskel kanal, mis viib meid saare sügavusse.

Kanali lõpus paistab sadam

Kaldas elab suur kaldapääsukeste koloonia.

Sibul, sibul. Sibul iga õue peal.

Vaheldusrikas ja meeldejääv retk.

Peipsi ääres, külas vanausulistel. 5. juuli 2008.

Kui olime jõudnud Eestimaa 

keskpunkti, ei tahtnud meie

bussike ilma meie abita edasi veereda.

Paadikuurid on suviti suvitajate päralt

On uhkeid häärbere

Tundub olevat kodune.
Ümbrus on  nagu ikka niidetud-rohitud.

On armsaid kenasti värvitud väikemaju.

Üks kohalikest visiitkaartidest

Suitsusaun              

                                   
        

                                 

Algusest lõpuni tervitasid meid
põllul ja aedades laiuvad sibulapeenrad.
Peenrad on kõrged, vahed nagu vaod.
Kõik kenasti pea umbrohutud.

Siin on seemnesibula peenar.
Ikka kõik väga korralikult võrguga
toestatud

Külamaastik.

Puuskulptuur

Nii oodati perenaist poeretkelt.
Tabasin veidi hilja, kuts tavaliselt istub peremehe turjal.
Ja nii isegi pool tundi.
Hetkel aga ilmus pereema nähtavale.

Üksildasel (võib-olla ) vanaemal ja kassil mõnus neid pühapäevaseid kõmpijaid vaadata ja lehvitustele lahkelt naeratada.

Aiad olid lillerikkad. Lilla teeroos uhkeldas ühe väikese majakese ees.

Kohalik Kolkja küla
kohvik-restoran
on igati kena ja
stiilne.

Teenindus oli soe. Oli hubane.

Alatskivi loss nüüd ja  sisemaalil.

Oli mõnus retk.